Reede õhtul

On ju nii, et mingisugune muusikapala või raamat või nähtud etendus vms jääb meile meenutama mingisugust kindlat eluperioodi (muidugi kui kunstielamus on olnud terav), mingit head või halba hetke, toob nõnda reljeefselt meelde selle hetke emotsionaalse seisundi, tegevusliinid ja mõttemallid. Mingid aistingud lihtsalt on kleepunud kindlate teoste külge. Üritaksingi täna kokku võtta mõne kindla kirjandusteosega tekkiva tundmuse või pigem suvalised assotsiatsioonid, mis mõne raamatuga seoses tekivad, ükskõik kui eesmärgitu see ülesanne tegelikult on. Nimekiri on juhuslik ja üdisubjektiivne, nagu terve see postitus üleüldse. Kuid seda on hirmus vabastav teha. Nii et kui keegi soovib lõdvestuda, siis sauna ja lumerookimise kõrval on isiklike lugemistundmuste nimekirja koostamine väga vabastav. Kirjutada tuleks automaatselt.

Sofi Oksanen Puhastus – mustikad, sompus ilm, väga mustad tähed valgel paberil.

Anonüümne Tormese Lazarillo – öö ja kohutav nälg, tudengipõlv, kukehelbed, Tartu ülikooli raamatukogu, märtsisula.

Tiina Laanem Väikesed vanamehed – hot-dog.

Montaigne Esseed – väga suur monitor, kaustik, Oscarid.

Vladimir Nabokov Lolita – valge seelik, tenniseväljakud, soe suvi (päiksega), pitsid, roosad ridikülid, kruusatee, Helsinki, Gadamer, jäätisetopsi kaant limpsiv vöödiline kass (Nurr).

Mari Saat Lasnamäe lunastaja – voodi ja hääletu televiisor, maiõhk, diagonaal, kiire dušš. „Sahh-sahh,“ ütleb kask.

Eduard Vilde Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid – Tallinn-Tartu buss, külm, ummik, hambaarsti ooteruum, pruun.

Lev Tolstoi Anna Karenina – kuum suvi, odav, kuid väga hea valge kardin, mis hõljub niimoodi vaikselt, no teate küll, enamasti hõljub see nii küll filmides, aga vaikse suvise tuulehoo puhul võib seda juhtuda ka reaalses elus, ujumisrõngad, kohvitass aknalaual.

Gabriel García Márquez Sada aastat üksildust – palavik, õlipastellid, talv, Mustamäe ja trollibussid, jube hall.

Jan Kaus Tema – kuum pruun muld ja saunasein, katus, nõgesetee, jaanipäev, pisike rõõmus tüdruk.

Anna-Maria Penu Minu Hispaania – vihmane hommik, suitsuvorstiga muffinid, kergejõustik, kolm sõbratari.

Hiram Mõru maik – väikelinna kalmistu, vann.

Thomas More Utoopia – Toomemägi kevadel, sepik, punane seostega pluus, trepp.

Maimu Berg Ära – liinibuss number 18 ja ka Tallinn-Tartu rong, see, mis peatub ka kõikides väikestes kohtades ja kus pingid on vastamisi, peahoone.

William Somerset Maugham Inimorjusest – paksemat sorti tekk, kardinad päev läbi akna ees, Selveri leivamagustoit, mis aastal 2005 veel vaid vahukoore järele ei maitsenud, kollane.

Tegelikult ma tõepoolest ei oska öelda, mis selle kõige eesmärk võiks olla. Las ta siis olla siin niisama. Piu-piu.